Prindi

Euregio struktuuri moodustamine

Kirjutas Editor.

1997. aastal töötavad partnerid välja ka tegevusmehhanismi – moodustatakse Nõukogu (seadusandlik organ, kus regioone esindavad valitud poliitilised juhid), Sekretariaat (täitevorgan, kus igat regiooni esindavad 2 administratsiooni esindajat), määratletakse uute partnerite vastuvõtu tingimused.

Samaaegselt on sisse viidud vaatleja staatus: vaatlejateks kutsub Nõukogu valitsuste ja riiklike institutsioonide esindajaid, kes on toetanud piiriülese koostöö struktuuride moodustamist. Need on Läti Vabariigi Keskkonna ja Regionaalse Arengu Ministeerium, Omavalitsuste asjade valitsus, Välisasjade ministeerium; Eesti Vabariigi Sise – ja Välisministeerium, Pihkva oblasti administratsioon. Läti Vabariigi Omavalitsuste asjade valitsus kindlustab ka sidet Euroopa Nõukogu Keskkonna ja Omavalitsuste Direktoraadi Ekspertide komiteega piiriülese koostöö küsimustes.

Üheks oluliseks koostöö positiivseks tulemuseks on kolme riigi Välisministeeriumide kokkuleppel saavutatud võimalus saada terveks aastaks tasuta viisad mitmekordseks piiri ületamiseks naaberriiki iga koostöö rajooni elanikule. See on tähtis valitsuse toetus edaspidisele Nõukogu tööle.

Nõukogu eesmärkide realiseerimiseks on moodustatud mitmed töörühmad; aja jooksul nende ülesanded muutuvad ning järk – järgult partnerid lepivad omavahel kokku kaheksa alalise töörühma moodustamise kohta: finantsküsimused (kokkulepe liikmemaksude kasutamise ja ühisprojektide ideede suhtes),

transpordi ja transiidi, informatsiooni, kultuuri ja turismi, kohalike omavalitsuste, regionaalse planeerimise, ettevõtluse toetuse, keskkonnakaitse töörühmad. Iga rühma töö koordineerimist usaldadakse mõnele rajoonile või vallale

Nõukogu liikmed lepivad kokku tegevuse rahastamise süsteemi suhtes: liikmemaks on 1000 EUR aastas, kuid Nõukogu otsustab, kuidas seda raha kulutada väikesteks ühisprojektideks ja üritusteks. Kuna Nõukogul puudub ühine pangakonto, rajoonide eelarvedesse on moodustatud rida "Koostöö Nõukogu liikmemeksud". Istungite ja ürituste organiseerijad katavad vastuvõtu kulutused.

1998. a. 20.veebruaril kinnitatakse kolme täitevdirektori kandidatuurid. Nende peaülesandeks on koordineerida Nõukogu igapäevast tööd igas riigis, kindlustada otsuste täitmist. Täitevdirektoraat on omaette esindus igas Nõukogu büroo riigis. Kandidaatide valik toimus konkursi alusel, kuid ainult Eestil on võimalus tasustada üks palgatud koosseisuline koht Piiriäärsest rahvuslikust programmist Võrumaa Omavalitsuste Liidus. Lätis ja Venemaal täitevdirektoriteks on rajooni administratsiooni töötajad, kelle osalemine Nõukogu töös täiendavalt toetatakse liikmemaksudest.

Koostöö regioonidel oli küllaldaselt aega sellise koostöö mudeli väljatöötamiseks, mis kindlustaks reaalset sidet Nõukoguga, võimalused demokraatlikuks otsuste langetamiseks, kokku leppida ühise tegevuse suhtes.

Mudel valmis tolleaegsest partnerite arusaamast parimast struktuuri variandist, piiriäärsete regioonide esindajate poolt tehtud hinnangutest võimaliku koostöö sisust, olemasolevatest inimressursidest ja rahalistest võimalustest. Sellegipoolest peab ära märkima, et see mudel – Nõukogu, Sekretariaat, täitevdirektorid, töörühmad – põhimõtteliselt ei erine tänapäeval Euroopas töötavatest piirialade regioonide struktuuridest.

Otsused institutsioonidest ja tööprintsiipidest moodustavad suure osa kogu otsuste hulgast. Sellel nähtusel on mitu põhjust:

• Lätis, Eestis ja Baltikumis puudus sarnane näide, millest oleks saanud võtta eeskuju kolmepoolse struktuuri moodustamiseks Venemaa piiril;

• Nõukogu ei tekkinud eelnevalt tellitud ja rahastatud projekti, lõpetatud uuringute tulemusena, vaid osalejate – piiriregioonide endi katsetuste ja vigade meetodil. Protess kulges, koostöö partnerid järk – järgult tutvusid teineteisega õppides koostööd uues ühenduses, tutvudes situatsiooniga ja täiendades organisatsioonilist poolt;

• Partnerid ei saanud lisafinantseerimist, ei olnud palgatud töötajaid, kes oleksid võimelised lühikese aja jooksul sõlmida kontakte. Oli vaja leida ja kaasada enda inimesi ja finantsressurse.

Koostöö Nõukogu oli algusest peale mõeldud kui organisatsioon mitmekülgse tegevuse iseloomuga, suurenes ka liikmete arv: liitusid Valga maakond (EV, 1997.a.), Ludza ja Valka rajoonid (LV, 1998.a.), ja Sebeži rajoon (VF, 1999.a.).

Nõukogu liikmed kuulsid sageli etteheiteid elanikelt ja teiste rajoonide kolleegidelt sellepärast, et nad pööravad liiga suurt tähelepanu struktuuriliste küsimustele. Tõesti, tundub et seadluste punktid on liiga pedantsed ja mittevajalikud. Sellegipoolest on see vajalik: lahkhelide puhul või uue liikme tutvumisel eelnevalt toimunuga, alati võib pöörduda varemate otsuste, seadluste ja reglementide poole ning leida vastuse. Ilma selle formaalse pooleta meie suhted, arvatavasti, olekski jäänud sõprusvisiitide ja käepigistuste tasemele.

Loomulikult, koostöö arengu vältel muutuvad ka vaated asjadele, koos sellega muutb ka struktuur ning seda protsessi ei saa nimetada lõppenuks.

Alates 1999.a. juunist koostöö partnerid mitmel korral pöörduvad tagasi struktuuri küsimuste poole, mis kindlustaks koostöö elujõulisust ja efektiivsust. Arutatakse Nõukogu juriidilist staatust, mitmeid erinevaid variante, mis näevad ette ühiskondlike organisatsioonide moodustamist igas riigis, omavahelise koostöölepingu sõlmimist. Uute struktuuride valik on ka vahendite kokkuhoiu faktor.

Lõpuks pärast pikka diskussiooni 19.aprillil 2000.a. Aluksnes kinnitas Nõukogu mudeli, kus enam ei tegutse Sekretariaat:

1. Nõukogu(12 poliitilist liidrit) tulevad kokku 1-2 korda aastas ja võtavad vastu ainult strateegiliselt tähtsaid otsuseid.

2. Presiidium(3 poliitikut + 3 tegevdirektorit) tulevad kokku 8-12 korda aastas ja võtavad vastu otsuseid projektide kohta jne. Kunagised Sekretariaadi liikmed kutsutakse ühistele projektide üritustele;

3. LV, VF rajoonide omavalitsused, EV maakondade omavalitsuste liidud, (keda Presiidiumis esitab poliitiline liider), võtavad tööle konkreetseid projektide juhte ja maksavad nendele töötasu;

4. Iga riigi esindaja Presiidiumis määratakse rotatsiooni põhimõttel kordamööda igast rajoonist.

Alaliste töörühmade asemel tegutsevad konkreetsete projektide meeskonnad, mille koosseisu kuuluvad mitte kõigi 12 Nõukogu rajoonide/maakondade esindajad, vaid ainult vastava projekti väljatöötamisest ja realiseerimisest huvitatud omavalitsuste ja teiste huvitatud organisatsioonide spetsialistid.

23.11.2003.a. kinnitati MTÜ Euregio Pskov-Livonia põhikiri. Asutajad olid Valgamaa ja Põlvamaa Omavalitsusliidud.

Juriidiliselt samaväärsed on ka Läti ja Vene sektsiooni staatus.

Contacts

ESTONIAN SECTION LATVIAN SECTION
Head of the Board

Executive director

Head of the Board
Sergejs Maksimovs

phone: +371 64507224
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Executive director
Juris Annuskans

phone: +371 6 4520928
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.